Ajalugu

Ülempreester Anton Laar

Pühale Siimeonile ja naisprohvet Hannale pühendatud kirik rajati Tallinna vene mereväelaste algatusel kahe ja poole sajandi eest aastail 1752–1755.

1827 ja 1870 ehitati kirikuhoone märkimisväärselt ümber. Arvatavasti sai puust kirik just viimase ümberehituse käigus oma praeguse mahu, fassaadilahenduse ja ristikujulise põhiplaani. Kirikul on kellatorn, hoone kõrgemat keskosa kroonib sibulkupli kiiver.

1918–1919 alustas Püha Siimeoni kirikus ülempreester Anton Laari eestvõttel tegevust eesti kogudus. Esimese eestlasest piiskopi Platoni otsusega 1919 määrati kirik Tallinna teise eestikeelse koguduse kasutusse. Pikka aega (1919–1936) oli selle koguduse hingekarjaseks ülempreester Nikolai Päts.

Piiskop Platon eesti vaimulikega

Ülempreester Nikolai Päts

1920.–1930. aastatel püsis koguduse liikmete arv 450 ringis. Tegutsesid ligi sajaliikmeline laulukoor (hiljem kasvas sellest välja lauluselts “Helila” koor) ning näiteringid.

Püha Siimeoni kiriku laulukoor. Keskel koorijuht hr. Liiving. Originaalfoto Lydia Janson, USA

Ülempreester Nikolai Päts koos metropoliit Aleksandri ja koguduse liikmetega kiriku ees, 1932.

Püha Siimeoni kirik 1930.-ndatel

Riigivanema dekreediga aastast 1934 anti kirik koos abihoonetega EAÕK-le tasuta kasutamiseks. 1935 uuendati kiriku interjööri. Juba järgmisel aastal läks kirikuhoone aga vahetuse korras Aleksander Nevski katedraali venekeelse koguduse valdusse.

Püha Siimeoni kirik u 1936. Originaalfoto Boris Janov, Austraalia

Vaade rõdule

Nõukogude ajal, aastal 1963, võõrandas riik koguduselt kirikuhoone. Maha võeti kellatorn ja kuppel, ikonostaas ja sakraalatribuutika viidi osaliselt Tallinna Aleksander Nevski katedraali, osaliselt kadus teadmata suunas. Mitmed ikoonid, nende seas imettegev Jumalaema ikoon, asuvad tänini Aleksandri katedraalis Toompeal.

Siimeoni kirik nõukogude ajal

1970. aastatest alates kasutati hoonet spordisaalina. 1987. aastast jäi kirikuhoone nelipühikoguduse Immaanuel kasutusse.

Kirik enne restaureerimistööde algust 2000. a Foto: Villu Rohtla†

1999 algas metropoliit Stefanuse algatusel pühakoja EAÕK-le tagastamise protsess. Toetust avaldasid EV president Lennart Meri ja mitmed Tallinna ametkonnad.

Restaureerimistööde algust õnnistas juba 2000. a Konstantinoopoli pühim patriarh Bartolomeus. Alates 11.07.2001 on pühakoda taas Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku valduses.

Kiriku restaureerimise makett (arhitekt Villu Rohtla†)

Kirik on nüüdseks taastatud ja kasutusel EAÕK Tallinna piiskopkonna katedraalina. Metropoliit Stefanus isiklikult korraldas kujuseina (ikonostaasi) ja kirikumööbli tellimise Kreekast. Puust nikerdatud kujuseina annetas arhontide ühing “Pammakaristos” Kreekast. Seinamaalingud teostas Alkis Kepolas? koos abilistega Eestist. Ikoonid kantslil on maalinud koguduseliige Sirje Säär. Kirikuhoone taastamine sümboliseerib meie jaoks koguduse vaimset uuestisündi ning on ühtaegu ka lugupidamisavaldus nii juba igavikku läinud kui alles tulevatele põlvkondadele.

Juuli 2002

7. juuli 2002

EAÕK Püha Siimeoni ja naisprohvet Hanna kogudus taasasutati 13.03. 2000 ja on hetkel, nagu oli ka Eesti esimese Vabariigi ajal, teine eesti kogudus Tallinnas. Tänaseks on koguduse liikmete arv tõusnud ligi 80-ni.

Meie kirikus on ka kirikutekstiilide muuseum, mis on avatud kolmapäevast reedeni 11–17, laupäeval 12–16 ja pühapäeval 12–15. Sissepääs on tasuta.

Annetused

Taastatud kogudusel pole suure kirikuhoone korrahoidmine kerge. Seepärast on teretulnud annetused ja muu abi.

EAÕK Tallinna püha Siimeoni ja naisprohvet Hanna kogudus

Arvelduskonto AS SEB Pank: 10220009577016

IBAN: EE691010220046056228 (EUR)

Advertisements